Tervikpuu, pärimuslik puutöö

Tervikpuu kursus viib meid muinasaega, mille töövõtted puukäsitöös püsisid alles kuni 19. lõpuni. Just sae lisandumine maarahva tööriistade hulka muutis puukäsitööd olemuslikult, kui enam ei olnud puidu lõhestamine tarbematerjaliks peamine valmistamise viis. Kuni selle ajan olid põhilised puutöö riistad kirves, nuga, peitel ja liimeister. Selles vaimus tehtud tarbeesemete valmistamisel osati nutikalt ära kasutada puu vormi ja märja ning kuiva puu erinevaid omadusi.

Seepärast nimetatakse seda puidutöötlemise perioodi tervikpuu tehnikaks. Hoburakendi looga jaoks leiti piisava kõverusega puu metsast, mida vajadusel painutati edasi ja pandi piirikute vahele kuivama. Järi jaoks leiti vastav kuju ja kõverusega puu, jne. Samaviisi valmistati tarbenõud, kui puu tüvi õõnestati tühjaks ja pandi alla põhi. Kauss õõnestati välja lõhestatud poolest puupakust. Tuntud lusikas ka tehti tervikpuust kasutades nuga ja kirvest.

Kursusel teeme valmis küübi (pinali moodi karp, kus hoiti küünlaid ja väärt esemeid), ummiknõu, lusika ning muidugi proovime ära painutatud kerega nõu, vaka, tegemise.

Kursus on omamoodi rännak vaimumaailmas, kus piiratud tööriistadega saab luua imelisi asju. Kõik me ka kirjame (kaunistame) need iidses tsälk lõikes. Aeglaselt valmiv käsitöö ese tagab hetkes kohaloleku ja keskendatuse mille ilmingud jätkuvad veel päevi meie kiirustavas maailmas.