Pille remontides tuleb vägisi mõte et mis teadmised peaksid olema neid edukalt korda ja mängima saamiseks. Palju on minu laualt läbi käinud unikaalseid ja käsitööna valminud pille, kus on näha pilliehitaja idee. Minu jaoks on pillide remontimine just õppimise koht, mis töötab hästi ja kust tulevad vead. Olen näinud meistrite lausa geniaalseid lahendusi konstruktsioonis.
Tuleb kohe lisada, et alati pole vead pilli meistri omad, väga palju kahjustusi tuleneb hoiustamisest, tahmatust lõhkumisest ja kahjuks ka oskamatust taastamisest. Eriti viimane teeb palju lisatööd juurde.
Mida peab siis valdama akustiliste puupillide taastaja? Esiteks mingil määral solfedžo teadmisi. Häälestamisel on ikka päris selgeid ettekujutusi vaja naturaalsest ja kromaatilisest häälestusest ja akordidest.
Kusjuures erilist muusiku kõrva pole seejuures vaja, täpselt häälde saab ka telefoniga. Meistrile pakub huvi seal hääles püsimine rohkem kui heli kõrgus.
Kindlasti on vaja tugevusteoreetilisi teadmisi. Olen näinud mitmeid loodud pillikonstruktsioone, mis ei saagi vastu pidada. Keelete pinge raamile on suurem kui tema jäikus. Keelte pinge on aga sõna otseses mõttes tohutu. Mõnede pillide puhul, kus keelte arv on 40 kandis juba võib raamile mõjuda jõud 2 tonni. Siin esineb tavatult tihti pilli mängija tahtmatu lõhkumine, kui pill häälestada algselt kõrgemale võib raam puruneda suurenenud keelte jõust. Kõrgema häälega keel on peenem. Kui algselt madala heliga jäme keel pingutada kõrgemaks heliks, suureneb jõud raamile. Rahvakandle raamile on täitsa lihtne 500kg juurde keelte koormust keerata kõrgemale häälestades.
Pilli parandus vajab isemoodi puidu teadust, kus tavalisele osale lisandub puidu helisemise teadmised. Eesti keeles seda kirjandust ei leia. Ja ega kõik kirjas pole ka, väga suur osa on enda praktikast tuleneval teadmisel.
Taastades ajaloolisi pille on vaja teadmis ja oskusi kasutada ajaloolistes viimistlusmaterjalidest. Enam vähem kõik on tänapäeval kättesaadav, mõni suurema raskusega ja tellimise ooteajaga. Viimistluskihid jaguneva kolmeks aluskiht, mis ei tohi puitu imbuda, vahekiht ja kaitsev pealiskiht. Heliseb puidu tühjus, tema tühjad poorid puidus, kui kogu vesi on välja kuivanud. Puidu kuivamine on kahe astmeline, algul rakkude vaheline vesi, mis lahkub kiirest ja siis pikk protsess, raku sisene vesi. Parim on siinjuures see viimane teha vabas tingimuses.
Pilli remont on väga aeganõudev ja rahuliku meelt vajav töö. Tunnitasu tavaliselt jääb alla 1,00 euro, seda tuleks võtta kui õppimise stipendiumi.
Lõppu üks näide, kus kromaatilisel kandlel on ära jäänud raami sisemine arhitektuur. Keelte pingest on raam aja jooksul väheke kokku vajunud ning kõlalaud ja põhi punni läinud. Puit pole kokku pole surutav piki kiudu, et ainuke võimalus on kas punni või lohku kaantel minna. Remondiks on kasutatud trossi mis on siis kaanest ja põhjast läbi „õmmeldud“ ja mägedest on nüüd saanud lained. Kuidas ta siis nüüd korda saaks? Pill, kromaatiline kannel, ise hea ja väärikas.
Nende mõtete alusel sai loodud ka pilliehituse kool PILLIAIT, kus hetkel esimest talve on lõpetamas 4 õppurit.
pilliait.com 