Õpi aju treenimiseks arvutiprogrammide ostmise asemel pillimängu

Pillimängu harjutamine võib avaldada märkimisväärset mõju aju struktuurile, parandada mälu, ruumilist mõtlemist ja kõneoskust.

Mitme miljoni dollarilise käibega ajutreeningutööstus on hädas, kirjutab The Guardian. Üle-eelmise aasta oktoobris kirjutasid enam kui sada tunnustatud neuroteadlast ja psühholoogi avaliku kirja, hoiatades, et väited, nagu mälumängud arendaksid aju, on sageli liialdatud ning mõnikord eksitavad. Selle aasta alguses sai ajutreeningu rakenduste valdkonna üks suuremaid tegijaid, Lumosity, kaks miljonit dollarit trahvi ning käsu tagasi maksta raha klientidele, kes olid läinud valeväidete õnge, nagu edendaksid ettevõtte tooted nende vaimseid võimseid ning aeglustaksid vananemisega kaasnevaid vaimsete võimete kängumist. Ka leidis üks hiljutine ajutreeningu rakenduste kasulikkust lubavaid töid analüüsinud ülevaateartikkel, et on vähe tõendeid selle kohta, et säärane treening parandaks vaimseid võimeid.

Aju treenimise mängud ja programmid ei pruugitäita neile pandud ootusi, kuid on hästi teada, et on olemas muud tegevused ja elustiilivalikud, mis võivad pakkuda neuroloogilisi eeliseid. Need turgutavad üleüldiselt aju tervist ning võivad aidata ka vananedes mõtte vaheda hoida. Üks selliseid vahendeid on muusikaõpingud. Uuringud näitavad, et muusikariista mängima õppimine on kasulik nii lastele kui ka täiskasvanutele ja võib kaasa aidata isegi ajukahjustusega haigete paranemisele.

Ajukahjustusega inimestega tegeleva muusikaterapeut Kaili Inno sõnul haaravad aktiivne musitseerimine, pillimäng ja laulmine ajukahjustusega inimese “siin ja praegu” situatsiooni, kus paraneb orienteerumine, tähelepanu, keskendumine ja reaalsustunne ning väheneb segadus.

Artikkel pärit: Novaatori lehelt