Muusika toime

Muusika on kunstiliik, mis mõjutab inimest kogu tema elu vältel, alates juba ajast, mil loode areneb emaihus. Teaduslike uuringute tulemusena on kindlaks tehtud, et loode kuuleb ema südamelööke, kogu tema organismi elutegevust ja ka selle keskkonna helisid, milles ema viibib. See on periood, mida inimene otseselt ei mäleta, küll aga säilib alateadlik muusikaline kogemus sellest perioodist.

Hilisemas elus see kogemus muutub aina ulatuslikumaks ja mitmekesisemaks.

Kõik inimesed on tõenäoliselt kogenud, kuidas kuulatava muusika mõjul hakkavad sõrmed nagu iseenesest kaasa koputama või jalad tantsuliigutusi sooritama. See muudab meid aktiivsemaks, rõõmsamaks, lisab energiat. Mõnikord võib muusika muuta meid mõtlikuks, unistavaks, läbielatud mälestusi esiletoovaks või koguni kurvameelseks.

Muusika mõju inimesele hakati põhjalikumalt uurima 20. sajandi 40-50-tel aastatel Ameerikas. Tulemuslikud on olnud uuringud ka Skandinaaviamaades ja Saksamaal. Eestis on selle alaga tegeldud viimased paarkümmend aastat.

Erinevate katsete ja uuringute tulemusena on tõestatud, et muusika mõjutab inimese südame tööd, vererõhku, hingamissagedust, muskulaarseid reaktsioone.

Mõju puhul ajutegevusele on jõutud järeldusele, et muusika vastuvõtmisel on paremal ajupoolkeral suurem roll (Ingvar, 1989).

Muusika mõjutab ka inimese psüühikat: muusikat kasutades on võimalik muuta meeleolu, sest ta stimuleerib emotsioone ja nende väljendamist. Muusika abil saab vähendada ängistust ja stressi. Üsna tavaline on, et inimene, kes on pinges, isegi masenduses, ei teadvusta endale seda ja püüab isegi oma hingeseisundit eitada. Muusika õige kasutamise korral on võimalik nendest negatiivsetest tunnetest vabaneda, muusika võimaldab teravdada mälu jne.

Muusika mõju inimesele on psühhofüsioloogiline.

Muusika abil toimub inimese lõõgastumine efektiivsemalt kui ilma muusikata (Aldridge, 1993; Priestly, 1975).

One comment

Kommenteerimine on suletud.