August Teppost alguse saanud ja eesti algupäraseks lõõtspilliks arenenud lõõts kogub tuure palju aastaid peale tema “leiutamist”. Äärmiselt värvika saamislooga pill, mille arendusse on väga palju panustanud tänapäeval Heino Tartes. Võttes aluseks vennalt jäänud mittetöötava Petrokratskaja lõõtsa ja lisades sinna Novgorodi libliklõõtsa lõi A. Teppo täitsa uue pilli, mis kujunes rahvamuusika pilliks. Juhan Uppini arvamuse järgi oli järjestus nii, et eelkõige oli A. Teppo pillimees, sest temast maha jäänud kaksteist pilliloo salvestust on väga virtuoossed ja siis alles pillimeister. Teppo tüüpi lõõts on ehituselt tõsiselt keerukas ja meisterlikult tehtud ja kätkeb endas väga palju erinevaid oskusi ning teadmisi. Mina paneks ettepoole ikka – pillimeister. On kokku loetud, et see pill sisaldab ca 4 tuhat detaili.
Takkajärgi tarkusena võiks nüüd pillimeistrile A. Teppole soovitada veidi lihtsama pilli konstrueerimist ja meil kõigil (ka mängijatel) oleks elu praegu kergem.
Lõõtsakoda keskendub Teppo tüüpi lõõtsade ehitusele võttes aluseks pärandi ja kaasaegseid kogemusi nende ehituses. Järgime tõdesid akustikast ja materjalidest. Lõõtsa tegemine on väga palju rõõmu pakkuv tegevus, inspireeriv ja toetuse korral igaühe tehtav ja mängitav.
Lõõtsakoda alustas tegevust 2022 aasta 3. septembril, kui kogunes esimene grupp pilliehitajaid. Üks veel mahuks meie hulka.
Grupi kogunemisel alustame otsast peale lõõtsa tegemisega.
pilliait.com 