Uljalt sai välja käidud ja kohe ämbrisse astutud, et hääl tuleb jõuluõhtul “Püha öö” kujul. Aga jäi ära. Liiga mahukaks tööks kujunes selle pilli taastamine. Peamiseks takistuseks sai KOI.
On ikka putukas, kõik paneb nahka, tühistab, tasalülitab ja hävitab. Valikuta, ka kultuuri objekte nagu pillid ja meistrite kappe, laudu, toole, miski pole talle püha. Kui inimene saab loobutud lihast, juustust, munadest ja ilusti edasi elatud, siis koi paneb valikuta järjekindlalt edasi, kõike mis puidust. Kultuurist jääb järgi “saepuru”.
Et endal paremini meeles seisaks mis ja millal tehtud hakkasin ülestähendusi tegema, blogi vormis. Tundub et sellel tööl pole otsa ega äärt, aga meeldetuletuseks, et Kalevipoeg käis lennukiga maailma äärel ära, kalevite kange sugu pole kadunud.
pilliait.com 